Väliselt tubli, sisemiselt läbi: noorte läbipõlemine jääb sageli märkamata

Läbipõlemisest räägitakse enamasti töömaailma probleemina, kuid üha sagedamini puudutab see ka noori. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kirjeldab läbipõlemist kui sündroomi, mis tekib kroonilise stressi tagajärjel. Seda iseloomustavad kolm peamist tunnust: kurnatus, võõrandumine ning vähenenud töö- ja tegutsemisvõime. Seni on läbipõlemist uuritud peamiselt täiskasvanute seas, kuigi ka noorte seas võib kurnatus koguneda märkamatult.

Kui tublidus varjab kurnatust

Karoliina on 18-aastane Tallinna 21. Kooli gümnasist. Oma 11 õppuriaasta jooksul on ta käinud viies koolis kahes eri riigis — Eestis ja Taanis. Lisaks koolile on ta olnud aktiivne vabatahtlik, eestvedaja ja kaaslaste toetaja. Tunne, et igale poole peab jõudma ja kõiki aitama, on teda saatnud pikka aega.

Viimase kahe aasta jooksul on Karoliinat saatnud pidev ärevus ja kahtlus, kas ta suudab kõiki kohustusi täita. Otsustav hetk saabus siis, kui hommikuti muutus ärkamine järjest raskemaks, väsimus ei kadunud ning töö kvaliteet halvenes koos enesetundega. Füüsiline ja vaimne allakäik päädis läbipõlemisega, mille tõttu tundis ta end täiesti töövõimetuna.

Darja lugu: kui abi otsimine muutub lisakoormaks

Darja on 19-aastane Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturient, Tallinna aasta noor vabatahtlik 2025 ja noortevolikogu aseesimees. Väljastpoolt paistis ta positiivse ja elurõõmsa noorena. Selle kuvandi taga oli aga midagi, mida paljud ei märganud: viimased kolm aastat on olnud tema jaoks erakordselt rasked — ta on kogenud läbipõlemist, depressiooni ja ärevushäiret.

„Sain aru, et vajan professionaalset abi, kuid abi otsimine osutus palju keerulisemaks, kui oleks pidanud olema.“Darja Šklovskaja

„Abi võib justkui olemas olla, aga noore jaoks ei pruugi see tähendada, et ta selleni jõuab. Tasuline abi võib olla kiirem, kuid see ei ole paljudele noortele rahaliselt võimalik. Tervisekassa kaudu saab samuti abi otsida, aga järjekorrad on pikad, samal ajal kui noore seisund võib halveneda palju kiiremini.“

Miks tuleb sellest rääkida just praegu?

Põhja-Tallinna noortekeskuse noorsootöötaja Kristina Romanova sõnul on noorte läbipõlemisest oluline rääkida seetõttu, et noortele esitatavad ootused on ajas kasvanud. Neilt oodatakse head õppeedukust, aktiivsust, enesearendamist ja pidevat valmisolekut midagi tõestada.

„Isegi vaba aega tajutakse sageli kui midagi, mis tuleb välja teenida, mitte kui põhivajadust taastumiseks.“Kristina Romanova, noorsootöötaja

Kristina juhib tähelepanu sellele, et noorte närvisüsteem alles areneb ning pidev stress ilma kvaliteetse puhkuseta võib mõjutada emotsioonide reguleerimist, motivatsiooni ja enesehinnangut. Eriti keeruline on märgata neid noori, kes paistavad väljastpoolt aktiivsed ja edukad. „Ka suure koormuse juures võib noorel tekkida tunne, et ta peab veel rohkem pingutama, et olla piisavalt hea.“ Seetõttu ei peaks täiskasvanud vaatama ainult seda, kui palju noor teeb, vaid ka seda, kuidas ta end selle kõige sees tunneb.

Mida näitavad andmed?

Sotsiaalministeeriumi tellitud ning Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli ja Turu-uuringute AS-i 2025. aasta uuring keskendus Eesti laste vaimsele tervisele. Kõigi vastanute seas oli kooliga seotud läbipõlemise keskmine tulemus neljapunktilisel skaalal 2,6 ning kõrge läbipõlemise skoor esines 27 protsendil õpilastest. Samuti ilmnes, et läbipõlemine on sagedam nende noorte seas, kelle vanematel on kõrgharidus — võimalik, et ootused on suuremad või õpikeskkond nõudlikum.

Sotsiaalmeedia surve ja moonutatud ideaalid

„Tahan elada maailmas, kus noored julgevad olla nemad ise, ei häbene oma vigu ning loovad ise oma elu ideaalid, hoolimata üldsuse soovidest.“Karoliina Karotamm

Karoliina toob ühe olulise mõjutajana esile sotsiaalmeedia. „Eakaaslaste pealt näen pidevalt, kuidas ilustatud sisu saab „normaalsuseks“ ja arvatakse, et elu peabki selline olema. Pettumus on aga suur, kui nooruki igapäevane elu ei ühti mõne tuntud suunamudija jagatavaga.“

Noore aitamine ei tohiks sõltuda vedamisest

Noorte läbipõlemine ei teki tühjale kohale. Seda soodustavad kõrged ootused, suur töökoormus, võrdlemine eakaaslastega ja pidev surve olla edukas. Kui sellele lisandub vähene puhkus ja raskesti kättesaadav abi, võib noor jääda oma koormaga üksinda. Noorte vaimse tervise toetamiseks on vaja rohkem kui üksikuid soovitusi puhata: vaja on märkamist, realistlikke ootusi, toetavaid täiskasvanuid ning süsteemi, kus abi oleks noorele päriselt kättesaadav.