Sisemine restart — naise teekond tagasi iseendani

Tänapäeva elurütmis võib naine iseenda märkamatult ära kaotada. Mitte keegi ei küsi: kuidas sinul päriselt läheb? Aga ühel hetkel tekib küsimus, mida enam vältida ei saa. Kes ma olen kõige selle keskel? Heli, Kaire ja Helin teavad seda tunnet hästi.

Heli: hetk, mil keha enam ei jaksanud

Heli on kolme poja ema. Ta on aastaid töötanud kindlustussektoris, juhtinud samal ajal ehitusettevõtet ning õppinud ülikoolis maaehituse erialal. Tagantjärele mõeldes tunnistab ta, et tegemisi oli lihtsalt liiga palju. Töö, ettevõtte juhtimine, raamatupidamine, pere — kõige selle keskel jäi Heli ise tahaplaanile. Kehakaal kasvas, väsimus kogunes ning enda eest hoolitsemine tundus luksusena.

Ka kodus ei olnud olukord lihtne. Abikaasa võitles alkoholisõltuvusega ning sageli tuli Helil kanda kogu pere vastutust üksi. Alles siis, kui lapsed olid suureks kasvanud ja abielu läbi saanud, tekkis esimest korda ruum mõelda ka iseendale. Heli asus õppima perekonstellatsioone ning jätkab praegu terapeudi väljaõppes. Just sellel teekonnal jõudis temani Minapildi Restart ja hiljem Keharestart.

Need ei toonud muutust ainult harjumustes — muutus ka mõtteviis. Keharestart tõi tema ellu uue rütmi. Keha hakkas tasapisi taastuma ja kaal, mis aastaid ei tahtnud muutuda, hakkas langema.

„Kui oled iseendaga heas kohas, muutub kogu elu.“Heli London-Kalinin

Kaire: küsimus, mis tõi silma pisarad

Kaire on kolme lapse ema ja abikaasa. Ta on alati olnud see inimene, kellele saab toetuda — pere hoidja, probleemide lahendaja ja tugev naine. Kuid just need omadused viisid ta lõpuks iseendast kaugele. Alles viiekümnendates eluaastates mõistis Kaire, et on aastaid elanud pidevas pingeseisundis — justkui valmis iga hetk võitlema või põgenema.

Ükski dieet ega trenn ei toonud püsivat tulemust. Keha justkui hoidis end kaitses ja kogus lisakilosid. Siis saabus hetk, mil kadus ka elurõõm. Kaire otsustas endalt küsida küsimuse, mida ta polnud kunagi varem päriselt küsinud: „Kuidas mul tegelikult läheb?“ Vastus tuli pisarate ja klombiga kurgus. Kõik oli justkui olemas — armastav mees, lapsed, kodu, reisid, majanduslik kindlus. Ja ometi oli hinges tühjus.

Lahenduste otsijana leidis Kaire tee Keharestarti kursuseni. Seal hakkas ta tasapisi ja väga leebelt looma kontakti oma kehaga. Ta õppis märkama oma vajadusi, seadma piire ning lubama endal vahel lihtsalt puhata — ilma süütundeta.

„Väikesed sammud loovad suure ja püsiva muutuse.“Kaire Tervo-Küüsmaa

Helin: uus algus keset muutunud maailma

Helin on ühe poja ema ja peagi täiskasvanuks saava lapselapse vanaema. Tema teele on mahtunud mitmeid elukohavahetusi, mitu abielu ja poja kasvatamine üksikemana. Kui töö ei pakkunud piisavat sissetulekut, õppis ta Tartu Ülikoolis juristiks. Ettevõtluses on ta tegutsenud üle kolmekümne aasta. Siis tuli aga aeg, mis peatas kogu maailma.

„Covid peatas kõik. Ka minu töö ja sissetulek pandi pausile,“ meenutab Helin. Lapsed elavad välismaal ning kohtumised sõltusid vaktsiinitõenditest ja testidest. Pikka aega ei saanudki nad kohtuda. Sotsiaalne elu piirdus ekraanidega ning vaikus tõi kaasa kurbuse. „Ma justkui ei olnud enam oma kehas,“ meenutab ta.

Suvi ja päike tõid leevendust. Helin leidis tee tagasi oma kehasse läbi tantsu ja ujumise. Ühel unetul ööl tuli tunne, nagu oleks saabunud sõnum: „Vaheta taevast, päikest ja kuud.“ Helin otsustas kolida. Uus keskkond, meri, päike ja tuul tõid kaasa uue alguse. Just siis leidis ta Minapildi Restarti metoodika ning alustas selle praktikaga.

„Inimeseks olemine võib olla kerge — igas vanuses ja igas olukorras.“Helin Pächter

Tagasi iseenda juurde

Heli, Kaire ja Helin on väga erineva eluteega naised. Ometi ühendab neid üks kogemus — hetk, mil nad mõistsid, et iseenda eest hoolitsemine ei ole luksus. See on hädavajalik. Nende teekond ei olnud kiire ega lihtne, kuid see tõi nad tagasi kõige olulisema juurde — iseenda juurde. Ja vahel algabki suur muutus ühest väikesest küsimusest: kuidas mul tegelikult läheb?